‘Uhinga ‘oku fiema‘u ai ha‘o huhu fakalahí

‘Oku mau ‘ilo‘i ko ho‘o me‘a malu‘i meí he huhu malu‘í ‘e hōloa ia ‘i he ‘alu ‘a e taimí.

Ke tauhi ke mā‘olunga ‘a e tu‘unga ho‘o malu meí ha mahakí, tauhi ho‘o ngaahi huhu malu‘í ke ‘i he tu‘unga fakamuimuitahá — kau ai ‘a e huhu fakalahí. ‘E holoki ai heni ‘a e faingamālie ke ke puke lahi ai meí he COVID-19 pea iku ai ki falemahakí.

Meí he ‘aho 7 ‘o Ma‘asi 2024, ‘oku mau ngāue‘aki ai ‘a e huhu malu‘i Pfizer XBB1.5 monovalent. Ko e huhu malu‘i fakamuimuitaha ‘eni ‘oku fakataumu‘a ki he ngaahi kalasi fakamuimuitaha ‘o e Omicron. ‘Oku ta‘etotongi ‘a e ngaahi huhu malu‘i COVID-19.

‘Oku fakatupu ‘e he huhu malu‘í ha tu‘unga malu‘i ki he fa‘ahinga ‘e taha ‘o e Omicron, ko e XBB.1.5.

‘Oku hā meí he ngaahi fakamo‘oni lolotongá ‘oku ola lelei ange ‘a e huhu malu‘í ki he ngaahi fa‘ahinga kehekehe ‘o e Omicron ‘i he ngaahi huhu malu‘i ki mu‘á. 


Kapau ‘okú ke ta‘u 30 pe lahi ange ai

Kapau ‘okú ke ta‘u 30 pe lahi ange ai, ‘e lava ke ke ma‘u atu ha huhu fakalahi neongo pe ko e hā ‘a e fika ‘o ho‘o ngaahi huhu fakalahi kuó ke ‘osi ma‘ú. ‘Oku fokotu‘u atu:

  • ke ke tatali ‘i ha māhina ‘e 6 hili ho‘o ma‘u ‘a e COVID-19
  • ‘i ha māhina ‘e 6 hili ho‘o huhu malu‘i COVID-19.

‘Oku tautautefito ‘a e fiema‘u atu ke fakahoko ‘a e huhu fakalahí ki he:

  • kakai ‘oku ta‘u 65 pe lahi ange ai
  • kakai Māori mo e Pasifiki ‘oku ta‘u 50 pe lahi ange ai
  • kakai ‘oku nofo ‘i he ngaahi fale nofo‘anga tauhi ki he kau vaivaí
  • kakai ‘oku fu‘u vaivai honau sisitemi malu‘í (severely immunocompromised people)
  • kakai ta‘u 12 pe lahi ange ai ‘oku ‘i ai ‘enau fokoutua fakafaito‘o ‘okú ne fakalahi ‘a e tu‘u laveangofua ke puke lahi meí he COVID-19.

Kapau ‘okú ke ta‘u 16 ki he 29

Ko e kakai mo‘ui lelei ta‘u 16 ki he 29‘e lava ke nau ma‘u atu ha huhu fakalahi ‘e 1.

Ke ma‘u atu ha huhu fakalahí:

  • kuo pau ke ke ‘osi ma‘u atu ho‘o ‘uluaki huhu malu‘i COVID-19
  • ‘Oku fokotu‘u atu ke ke tatali ‘i ha māhina ‘e 6 hili ha‘o ma‘u ha huhu malu‘i COVID-19 kehe pe ko ha‘o toe ma‘u ‘a e vailasi COVID-19.

Ngaahi huhu fakalahi ki he fa‘ahinga ta‘u 16 ki he 29 ‘oku nau tu‘u laveangofuá

‘E lava ke ma‘u atu ‘e he kakai ta‘u 16 ki he 29 ‘e ni‘ihi ha huhu fakalahi.

‘Oku kau ki heni ‘a e:

  • kakai ‘oku fu‘u vaivai honau sisitemi malu‘í (severely immunocompromised people)
  • kakai feitamá
  • kakai ‘oku ‘i ai ‘enau tu‘unga fakafaito‘o ‘okú ne fakalahi ‘a e tu‘u laveangofua ke puke lahi meí he COVID-19
  • kakai ‘oku nau ma‘u ha faingata‘a‘ia fakaesino mo ha ngaahi fiema‘u ‘oku fihi ki he mo‘ui leleí pe ngaahi fokoutua ‘oku lōlahi.

Kapau ‘okú ke ta‘u 12 ki he 15

‘Oku ‘ikai ngofua ke huhu fakalahi ‘a e fānau mo‘ui lelei ‘oku si‘isi‘i hifo ‘i he ta‘u 16.

Ko e fānau iiki (rangatahi) ta‘u 12 ki he 15 ‘oku ‘i ai honau fokoutua ‘okú ne fakalahi ‘a e tu‘u laveangofua ke puke lahi meí he COVID-19 ‘oku lava ke nau huhu fakalahi, kau ai ‘a e kakai feitamá.

Talanoa ki ho toketaá, neesí, pe kautaha tokoni ki he mo‘ui leleí pe ‘oku fiema‘u ke fakahoko ‘eni.


Fānau si‘isi‘i hifo he ta‘u 12

‘E lava ke huhu malu‘i ‘a e fānau ‘oku si‘isi‘i hifo he ta‘u 12.

Te ke lava ‘o talanoa ki ho toketaá, neesí pe kautaha ki he mo‘ui leleí fekau‘aki mo e ngaahi tu‘unga fakafo‘ituitui ‘o ho‘o tamá.

‘Oku si‘isi‘i ange ‘a e faingamālie ke puke lahi ‘a e fānaú mo e fiema‘u ke nau ‘alu ki falemahakí kapau tenau ma‘u ‘a e COVID-19.


‘Ilo pe na‘e fakahoko ‘anefē ho huhu malu‘i fakamuimuí

Te ke lava ‘o vakai‘i ‘a e ‘aho ho‘o huhu malu‘i fakamuimuí ‘i he My Health Record.

‘A‘ahi ki he My Health Record (external link)

Ke ‘ilo ia fakafou ‘i he telefoní, telefoni ki he COVID Vaccination Healthline. Te ke lava ‘o telefoni ‘i he vaha‘a ‘o e 8.30 pongipongi ki he 5 efiafi, Mōnite ki he Falaite (tukukehe ‘a e ngaahi ‘aho mālōloó).

Telefoni: 0800 28 29 26


Kapau kuó ke ma‘u ‘a e COVID-19

Ko hono ma‘u ‘a e COVID-19 ‘oku ‘ikai ke ne ‘oatu ai ‘a e tu‘unga malu‘i tatau mo hono ma‘u ‘o ha huhu malu‘í.

Kapau kuó ke ma‘u ‘a e COVID-19 pea ‘okú ngofua ke ke huhu fakalahi, ‘oku fokotu‘u atu ke ke tatali ‘i ha māhina ‘e 6 hili ho‘o sivi ‘o ‘ilo ‘okú ke ma‘u ‘a e vailasí.

‘Uhinga ‘oku fiema‘u ai ke ke tatali ‘i he vaha‘a ‘o hono ma‘u ‘o e mahakí mo e huhu malu‘í

Hili ho‘o ma‘u ‘a e COVID-19 ‘e mā‘olunga ‘a e tu‘unga ho ngaahi nāunau malu‘í meí he fakafeangai ho sisitemi malu‘í ki he mahakí. ‘E ‘oatu ai heni kiate koe ha malu‘i ‘e ni‘ihi ki he COvID-19.

Hili ha māhina ‘e 6, ‘oku ngalingali ‘e tō ‘a e tu‘unga ho nāunau malu‘í pea, kapau ‘oku ‘osi totonu ke ke ma‘u ha huhu malu‘i, ko ha taimi lelei ia ke fakalahi ai ho ivi malu‘í.

Kapau te ke ma‘u ha huhu malu‘i ‘i he hili pē ho‘o ma‘u ‘a e COVID-19, ‘e ‘ikai ke ke ala ma‘u kakato ‘a e ngaahi lelei mei aí koe‘uhí ‘oku lolotonga mā‘olunga pē ‘a e tu‘unga ho‘o me‘a malu‘í.

Kapau ‘okú ke ‘i ha tu‘unga ala fakatu‘utamaki lahi ange ke puke lahi mei he COVID-19, ‘oku mau fokotu‘u atu ke ke talanoa ki ho toketaá pe mataotao ki he mo‘ui leleí ke ma‘u ha fale‘i ki he taimi ke ma‘u ai ho huhu malu‘i hokó. Ngalingali ‘e lelei ange ke ke ma‘u ho huhu malu‘i COVID-19 ki mu‘a ‘i he māhina ‘e 6.