Huhu malu‘i ki he kulokulá (shingles) Shingles vaccine

‘Oku fokotu‘u atu ki ha fa‘ahinga taha pē ‘oku ta‘u 50 pe lahi hake ai ke ne fakahoko ‘a e huhu malu‘i ki he kulokulá. ‘Oku ta‘etotongi ia ‘i ha māhina ‘e 12 hili ho ‘aho fā‘ele‘i ta‘u 65. ‘Oku ‘i ai ha totongi ki he huhu malu‘i ki he kulokulá ‘i tu‘a meí he taimi ko ‘ení.

This content is available in other languages:

Me‘a ‘oku malu‘i koe mei ai ‘e he huhu malu‘í

Ko ha fa‘ahinga taha pē kuó ne ‘osi ma‘u ‘a e chickenpox ‘oku tu‘u laveangofua ke ne ma‘u ‘a e kulokulá ‘amui ange ‘i he‘ene mo‘uí. Ko e toko 1 ‘i he toko 3 kotoa pē ‘e kamata ke ne ma‘u ‘a e kulokulá lolotonga ‘ene mo‘uí.

Ko e kulokulá ko ha veveli ia ‘oku mamahi ‘a ia ‘oku kamata ia ‘i ha tafa‘aki ‘e taha ‘o e matá, sinó pe ‘ulú.

Ki mu‘a ke tupulaki ‘a e vevelí, ‘oku angamaheni ke ongo‘i mamahi‘ia ‘a e kakaí, velia, pe makini ‘a e feitu‘u ‘oku kamata tupu ai ‘a e vevelí.

Ko e ngaahi palopalema fakatu‘utāmaki tahá ko e langa ‘a e neavé ‘a ia ‘e lava ‘o a‘u ki ha lau māhina pe laui ta‘u, pea mo ha palopalema ki he matá ‘a ia ‘e lava ke iku ki he kui.

Ko e malu‘i lelei taha ki he kulokulá ko e huhu malu‘í.

‘Ilo lahi ange fekau‘aki mo e ngaahi faka‘ilongá, ngaahi tupu‘angá mo e faito‘ó.

Kulokulá (Shingles) (internal link)


Ko e taimi ke ma‘u ai ha huhu malu‘i ki he kulokulá

‘Oku fokotu‘u atu ki ha fa‘ahinga taha pē ‘oku ta‘u 50 pe lahi hake ai ke ne fakahoko ‘a e huhu malu‘i ki he kulokulá.

‘I he ta‘u 65

‘Oku ta‘etotongi ‘a e huhu malu‘i ki he kulokulá ‘i ha māhina ‘e 12 hili ‘a e hoko ho ‘aho fā‘ele‘i ta‘u 65. ‘Oku fiema‘u kiate koe ha tu‘oni huhu ‘e 2, ‘o fakavaha ‘i ha māhina ‘e 2 ki he 6.

Ko e koloa pē ke ke ma‘u atu ho‘o tu‘oni huhu ‘uluakí ‘i ho‘o ta‘u 65, ko ho‘o tu‘oni huhu hono ua leva ‘e ta‘etotongi, tatau ai pē pe te ke toki ma‘u atu ia ‘i ho‘o ta‘u 66.

Kapau ‘okú ke ‘atā atu ke ke ma‘u ta‘etotongi ‘a e huhu malu‘í, ‘e fiema‘u ke ke ma‘u atu ia mei ho‘o neesí, toketaá, pe kautaha tokoni ki he mo‘ui leleí. ‘Oku ‘ikai ke fakapa‘anga ‘a e ngaahi fale talavaí ke nau fakahoko ta‘etotongi atu ‘a e huhu malu‘i ki he kulokulá.

Kapau ‘oku ‘ikai ke ke ta‘u 65

Kapau ‘oku ‘ikai ke ke ta‘u 65, ‘e fiema‘u ke ke totongi ia. ‘E kehekehe pē ‘a e totongí makatu‘unga ‘i he kautaha fakahoko tokoní, ka ‘e lava ke ke ‘amanekina ‘e ‘i he vaha‘a ia ‘o e $600 ki he $800 ki he ongo tu‘oni huhú fakatou‘osi.


Ko e huhu malu‘i fē ‘oku ngāue‘akí

Ko e huhu malu‘i ki he kulokulá ‘oku ngāue‘aki ‘i Nu‘u Silá ‘oku ui ko e Shingrix. ‘Oku fiema‘u kiate koe ha tu‘oni huhu ‘e 2, ‘o fakavaha ‘i ha māhina ‘e 2 ki he 6.

Fakamatala fekau‘aki mo e Shingrix — Medsafe (PDF 229KB) (external link)


Founga ke ma‘u ai ha huhu malu‘i ki he kulokulá

‘E lava ke ma‘u atu ‘a e huhu malu‘i ki he kulokulá meí ho‘o neesí, toketaá, kautaha tokoni ki he mo‘ui leleí, mo e ngaahi fale talavai ‘e ni‘ihi.

‘Oku lava ke ‘oatu ‘a e huhu malu‘i ki he kulokulá ‘i he taimi tatau mo e ngaahi huhu malu‘i kehé. ‘Eke ki he tokotaha ‘okú ne fakahoko ho‘o huhu malu‘í pe ‘okú ‘atā ke ke ma‘u ha fa‘ahinga huhu malu‘i kehe ‘i he taimi tatau — hangē ko e huhu malu‘i ki he flu mo e COVID-19.

Kapau ‘oku ‘ikai ke lēsisita koe ki ha toketā

‘Oku tuku atu ‘e he ngaahi fale talavai ‘e ni‘ihi ‘a e huhu malu‘i ki he kulokulá. Kapau ‘okú ke ‘atā atu ki ai, ‘e ta‘etotongi ‘a e huhu malu‘i ki he kulokulá.

Kumi ‘a e fale talavai ofi taha ‘oku nau tuku atu ‘a e huhu malu‘i ki he kulokulá ‘i he uepisaiti ‘a e Healthpoint.

Ngaahi huhu malu‘í — Healthpoint (external link)

‘Oku faka‘atā atu ‘e he ngaahi senitā ‘e ni‘ihi ki he mo‘ui leleí ha ngaahi ‘apoinimeni fakataimi ki he toketaá mo e neesí ma‘á e kakai ‘oku ‘ikai ke lēsisitá. Kapau ‘oku ‘atā ke ke ma‘u atu ha huhu malu‘i ki he kulokulá ‘e kei ta‘etotongi pē ia, ka ‘e ala fiema‘u ke ke totongi ia.

Ko e kau toketā ‘oku nau fakahoko ‘a e ngaahi ‘apoinimeni fakalūkufua ma‘á e kakaí — Healthpoint  (external link)


Ngaahi uesia tamakí mo e ngaahi ongo‘í (reactions)

Hangē ko e ngaahi faito‘o lahi, ‘e lava ke fakatupunga ‘e he huhu malu‘í ha ngaahi ongo‘i. ‘Oku angamaheni ke tō ma‘ama‘a pē ia, pea ‘e ‘ikai ke ma‘u ia ‘e he tokotaha kotoa.

‘Oku angamaheni pē ‘a e ngaahi ongo‘i ‘oku tō ma‘ama‘á pea ‘oku fakahaa‘i mei ai ‘oku fakafeangai ho sisitemi malu‘í ki he huhu malu‘í.

Kapau te ke hokosia ha fa‘ahinga ongo‘i, ‘oku angamaheni ke hoko ia ‘i ha ngaahi ‘aho si‘i hili hono fakahoko ‘a e huhu malu‘í. ‘Oku mavahe ‘a e faito‘o huhu malu‘í ia mei ho sinó ‘i loto ‘i ha ngaahi houa pe ‘aho.

‘Oku kau ki he ngaahi ongo‘i angamaheni ki ha huhu malu‘i ‘a e:

  • mofi ma‘ama‘a
  • mamahi pe pupula ‘a e feitu‘u na‘e huhu‘i ai ‘a e fo‘i huí.

Ngaahi ongo‘i angamaheni kehé

‘Oku kau ki he ngaahi ongo‘i angamaheni kehe ‘o e huhu malu‘i ki he kulokulá ‘a e:

  • langa ‘ulu
  • tokotokakovi, lua, fakalele mo e/pe langa kete
  • mamahi ‘a e uouá.

Ngaahi uesia ki he sinó (allergic reactions)

‘Oku hāhāmolofia ke hoko ‘a e ngaahi uesia fakatu‘utāmaki ki he sinó. Ko e toko 1 nai pē ‘i he kakai ‘e toko 1 miliona tenau hokosia ‘eni.
Kuo ako‘i lelei ‘a e tokotaha ‘okú ne fakahoko ‘a e huhu malu‘í pea ‘okú ne ‘ilo ‘a e me‘a ke siofí pea lava ‘o faito‘o vave ha fa‘ahinga uesia ki he sinó kapau ‘e hoko.

‘Oku fa‘a hoko ‘a e ngaahi uesia ki he sinó ‘i loto ‘i he ngaahi lau miniti meí he huhu malu‘í, ko e ‘uhinga ia ‘oku fiema‘u ai ke ke tatali ‘o a‘u ki ha miniti ‘e 20 hili ‘a e huhu malu‘í.

Fakamatala lahi ange

Ma‘u ha fakamatala lahi ange fekau‘aki mo e ngaahi uesia angamahení, me‘a ke siofí mo e founga ke līpooti ai ‘a e ngaahi uesia tamakí.

Ngaahi uesia, ngaahi ongo‘i mo e malu ‘a e huhu malu‘í (internal link)